Showtime

Viimastel päevadel on olnud kooliga niipalju tegemist, et ei olegi jõudnud rääkida, kuidas mul Moepeatusel läks.
Niisiis, asume asja kallale. Üritus toimus Rakveres, kuhu  me pidime kohale minema juba hommikul vara. Kell 8.15 läksin bussi peale, kus olid ka kaks teist modelli. Kätlin, üks modellidest, teadis et uus modell on tulemas ning kuna teised reisijad olid valdavalt vanemas eas naisterahvad, siis tal polnud minu tuvastamisega suuri raskusi. Kohale jõudsime pisut enne kümmet.
Meile tulid vastu Mattis (disainer), Andres (pm nagu tema assistent) ning Kärt ja tema sõbranna (Mattise klassiõed, kes tulid niisama appi ning nõu jagama). Suundusime Rakvere teatrisse, kus meil õnnestus saada sealne saal täiesti enda käsutusse. Vahepeal saabus ka neljas modell, Kille, kes oli samuti uus ega teadnud teisi. Kuna me polnud veel proove teinud ning isegi riideid polnud selga proovinud, asusime kiirelt tegutsema. Mina sain roosa ja mustaga printsessiliku kleidi (naljakas oli see, et umbes taolist musta ja roosaga kleiti kandsin ma ka meie kooli moeshowl). Õnneks olid riided kõigile parajad, ainult minu kleiti tuli pisut alt kärpida, et oleks ikka rohkem säärt näha 😀
Seejärel vaatas Mattis üle kõigi kõnnakud ning hakkasime esinemiseks koreograafiat õppima. Kuna aega polnud palju, siis midagi väga keerulist teha ei saanud. Põhiline probleem oli, et liikumine läheks muusikasse. Mina pidin minema lavale viimasena ning siis pidi muusika muutuma. Kui teised enne mind liiga kiiresti kõnnivad, siis muusika ei muutu õigel ajal vaid täiesti suvaliselt. Kuna me ei saanud reaalse lava peal proove teha ning päris lava oli suurem kui see toolidest moodustatud koridor, kus meie harjutasime, siis proovides oli muusika täiesti paigast ära.
Vahepeal käisime piilumas ka saali, kus kogu üritus toimuma pidi hakkama. Parasjagu harjutas seal teine tiim ning kui nägime, et neil on pea 2 korda rohkem modelle kui meil, otsustas Mattis, et kedagi on meile juurde vaja. Esialgu pidigi olema 5 modelli, kuid üks jäi haigeks. Vastupuiklemisest hoolimata sai puuduvaks 5. modelliks Kärt (tüdruk, kes tuli alguses ainult appi ning jagas meile õpetussõnu, kuidas oma kõnnakut lihvida – nüüd saigi näidata, mida ise suudab :D).
Kui liikumine oli selge, saabus meie lavaproovi aeg. Seal tekkis probleem meie muusika tööle saamisega. Plaat oli mingis vales formaadis, mida helitehnikul ei õnnestunud käima saada. Tundus juba, et peame ilma muusikata proovima, kuid õnneks sai see probleem ikka lahendatud. Proovis läks kõik ilusti, v.a see et kõndimine ei läinud ka seal muusikasse, nii et viimane lugu vahetus alles minu kõndimise poolepeal. Lõpuks meil polnudki aimu mis päris show ajal saama hakkab, kõik oli vedamise peal väljas.
Kella 5 paiku saabusid meikarid ning juuksur. (Lisaks disainerile oli ka juuksuriks mees. Lahe, et sellised alad ka meestele huvi pakuvad :)) Saime omale punased huuled, suitsusilmad ning lokkis juuksed, mis olid kinnitatud ühele küljele.
Kui kõik oli tiptop valmis, läksime lava taha, et olla valmis oma korraks. Meil oli seal veel küllalt aega praadida, kuna olime alles viimased. Närv oli sees, kuid lõpuks läks kõik hästi. Kogu fiiling mis lavalt tuli oli super ning ka muusikaga laabus kõik hästi ja asi oli paigas. Kui laval oli käidud, oli kahju, et juba läbi sai. Proovid, meikimised, soengute tegemised jne võtavad ära terve päeva, kuid esitlust on vaid paar minutit – ebaaus.
Kahjuks Mattis esikolmikusse ei kuulunud, kuid tubli oli ta siiski. Seekordne moeshow oli tal järjekorras kolmas, kuid juba 4.veebruaril lisandub ka neljas, kui toimub Pelgulinna Gümnaasiumi moeõhtu. Tema modellina astun seal ka mina taas lavalaudadele.
Pärast showd oli jälle olukord pingeline. Kell oli juba 9 läbi ning viimase Tallinnasse mineva bussini, mille peale pidime kindlasti jõudma, oli 20 minutit. Vahetasime kiiresti riided ning Andres kutsus isegi takso, et ikka jõuaksime. Afterpartyle me seetõttu jääda ei saanudki. Kõhud olid hullult tühjad, niiet seal pakutavast kringlist oli kõige enam kahju. Õnneks oli bussika kõrval Säästukas, niiet saime sealt osta bussi nosimist kaasa. Nii hea oli pärast kogu möllu maha istuda, SÜÜA ja lihtsalt olla 🙂

It’s going to be a catwalk

Viimastel päevadel olen ma pea iga päev tulnud koju mõne uue riideesemega. Pärit enamasti kaltsukatest (v.a kahed püksid Terranovast, mis olid samuti imeodavad). Nüüd ma otsustasin, et ei astu enam tükk aega ühtegi poodi sisse, või vähemasti riidepoodi mitte. Kingapood on aga lubatud, kuna mu saapad läksid katki ja uusi sooje on enne uut külmalainet hädasti vaja.
Riideid ma ei tohi igaljuhul päris kindlasti enne kui teen ühe korraliku suurpuhastuse oma kapis, juurde hankida. Põhjus väga lihtne- nad ei mahu lihtsalt mitte kuhugi ära enam. Kusjuures hetkel on mul 2 üsna normaalse suurusega kappi, kuid üsna pea saabub uus kapp, mida on vaid üks ja kogu see kraam peab sinna mingi ime läbi ära mahtuma. Oh jah, tuleb süda külmaks teha ja hinnata väga kriitiliselt, kes on uues kapis oma kohta väärt ja kes mitte.
Nii palju siis mu kapist, kuid tuleme tagasi mu ostude juurde. Viimastel päevadel olen käinud Humanates šoppamas ning on olen hankinud päris huviavaid asju. Mitmed neist aga suuruses 42-46, niiet pean kahandama need endale sobivaks. Loodetavasti õnnestub teha pilti ning saate näha kuidas on. Kahjuks ma ei saa midagi garanteerida, kuna enda pildistamine ilma statiivita on tükk tegu. Eks paistab mis saab.
Hetkel saan näidata aga ühtesid uusi kõrvarõngaid mis ma tegin. Aluseks kasutasin nööpi, mille peale liimisin nahatüki ning sellele omakorda pitsi.
Üks põnev uudis on mul ka. Nimelt homme, samal ajal kui teised lähevad kooli, lähen mina bussi peale, mis sõidutab mind Rakverre. Rakvere teatris toimub üritus nimega Moepeatus ning ma ka mina osalen seal, modellina. Kuna modellindus on lisaks moekunstile ala, mis mind väga tõmbab, siis olen SUPERpõnevil! Eriti ärevusttekitav on see kõik veel sellepärast, et homne on mul üldse esimene kord taolisel suuremat sorti moeshowl osaleda. Varem olen poodiumil kõndinud vaid oma koolis ning see pole homse üritusega, mida kajastavad ka mitmed portaalid, võrreldavgi.
Hoidke mulle siis ikka pöialt, et kõik hästi läheks 🙂

Tuned jacket

Nagu eelmises postis juba mainisin, tuunisin ära oma igava jaki. Tüüpiline eest nööpidega valge jakk, mis pea igalühel olemas on. Kuna see niivõrd tavaline oli, kuid siiski hea lõikega ja mõnusast materjalist, otsustasin talle taas elu sisse puhuda.
Niisiis, otsisin oma riidetükid, ketid ning litrid välja ja asusin tegutsema. Käisin veel ka Abakhanist läbi, kust ostsin mündirohelisi nööpe.
Esialgsed, valged nööbid asendasin uutega, riidetükist vorpisin lille, lillele seltsiks panin keti ning ühe õla katsin üleni litritega..Voila ja valmis. (Tegelikult päris voila see just ei käind, kuna litrite ükshaaval külge õmblemine pole kõige lõbusam ega kiirem töö aga see selleks) Ühesõnaga, keerulist pole siin midagi!
Nägu on küll kohutav ja jube kuri neil piltidel kuid mis teha, ma pole just parim enese pildistaja. Tükk aega läks, et vähegi fookusesse jääda, valgus normaalseks saada jne. Oh jah, sellistel hetkedel unistan, et oleks vaid isiklik fotograaf kuskilt võtta 😀

Originaalis oli selline:

Ps. Jälle ma postitan nii hilja ning ei maga. Peaks katsuma kuidagi normaalse uneržiimi peale tagasi saada. Mitte nagu viimasel ajal, et magama kell 4 ja vähemalt üheni päeval voodis.

I can’t get enough

Meeleolukat ning igati meeldivat 2011 aastat kõigile ka minu poolt! 🙂

Avastasin juba oma selle aasta esimese lemmikloo, milleks on 

DJ FRESH FT. STAMINA MC & KOKO – HYPERCAINE

Tavaliselt ma ei kuula just seda tüüpi muusikat, kuid antud lugu hakkasin küll esimesest hetkest armastama. Olen juba mitu tundi jutti kuulanud ja just can’t get enough sellest!!!  🙂


Ega mul muud väga ei olnudki. Tuunin siin oma jakki edasi (ehk homseks on valmis, siis näete) ning tümps põhja!