Photoshoot

Nädal tagasi läksin Liisi juurde Kadriorgu, kus ta hakkas mulle tegema meiki ning soengut. Mõne aja pärast lisandus meiega Karina ning juba oli tema kord meigitooli istuda. Kui olime korda tehtud, panime hipilikud riided selga, riputasime Liisi meisterdatud ehted külge ning kohtusime fotograaf Mariga. Kõik koos seadsime sammud Kadrioru parki ning alustasime Liisi ehtebrändi Wise Style reklaampiltide jaoks shootinguga.


Meik, soeng, stilistika ja aksessuaarid – Wise Style by Liis Theresia Ulman
Fotograaf – Mari Pukk

Fashion show in Rakvere

4. augustil toimus Rakveres vanalinna festival. Mõndade üksikute ürituste seas mis selle päeva puhul ette oli võetud toimus ka Rakvere kohalike disainerite moeshow. Kuna Mattis on pärit Rakverest, oli esitletud ka tema kollektsioon. Alates esimesest korrast kui Moepeatusel talle modelliks olin, olen käinud nendega igal moeshowl. Seekordne oli juba viies kord.

Kohale sõitsime hommikul, nagu tavaliselt. Alguses kohvitasime niisma, seejärel algas sättimine ning pool 8 olime vanalinnas treppide juures. Kui ma alguses kuulsin, et on kaks varianti kus moeshow toimub ( treppidel või munakividel) olin päris šokis. Okei, jamad variandid mõlemad aga kuna trepil pidi olema käsipuu millest kinni haarata kui alla peaksin lendama, eelistasin sel hetkel treppe. Kohale jõudes oli vaatepilt kergelt öeldes hirmus. Meie lavaks oli umbes 50 m pikk trepp, kus väga käimisruumi polnud, kuna pool treppi oli kaetud istmete, kõlarite ja inimestega. Inimesed said küll ära aetud aga istmed ja kõlarid jäid. Lisaks olid trepiastmed erineva kõrgusega ning seal kus olid astmed veel kõige hullemad, poole jala kõrgused, käsipuu puudus.
Mingit proovi polnud meil ka tehtud ning arutasime alles kohale jõudes kuidas liikumine välja hakkab nägema. Loomulikult oli see viga kuna kõik läks ikka väga sassi. Kui esimesel tuli väike apsakas sisse, hakkasid kõik sama viga tegema ning kokku oligi üks suur segadus. Õnneks mängisime kõik siiski ilusti välja ning tegime näo nagu nii peakski olema 😀

Keset juhtmeidKollektsioon iseenesest nägi välja selline

Järgmisel korral kui Mattise uus kollektsioon esitlusele tuleb ma talle modelliks aga olla ei saa. Tegu siis Moedepooga, kus osalen oma esimese kollektiooniga ning olen ka üks enda modellidest 🙂

Showtime

Viimastel päevadel on olnud kooliga niipalju tegemist, et ei olegi jõudnud rääkida, kuidas mul Moepeatusel läks.
Niisiis, asume asja kallale. Üritus toimus Rakveres, kuhu  me pidime kohale minema juba hommikul vara. Kell 8.15 läksin bussi peale, kus olid ka kaks teist modelli. Kätlin, üks modellidest, teadis et uus modell on tulemas ning kuna teised reisijad olid valdavalt vanemas eas naisterahvad, siis tal polnud minu tuvastamisega suuri raskusi. Kohale jõudsime pisut enne kümmet.
Meile tulid vastu Mattis (disainer), Andres (pm nagu tema assistent) ning Kärt ja tema sõbranna (Mattise klassiõed, kes tulid niisama appi ning nõu jagama). Suundusime Rakvere teatrisse, kus meil õnnestus saada sealne saal täiesti enda käsutusse. Vahepeal saabus ka neljas modell, Kille, kes oli samuti uus ega teadnud teisi. Kuna me polnud veel proove teinud ning isegi riideid polnud selga proovinud, asusime kiirelt tegutsema. Mina sain roosa ja mustaga printsessiliku kleidi (naljakas oli see, et umbes taolist musta ja roosaga kleiti kandsin ma ka meie kooli moeshowl). Õnneks olid riided kõigile parajad, ainult minu kleiti tuli pisut alt kärpida, et oleks ikka rohkem säärt näha 😀
Seejärel vaatas Mattis üle kõigi kõnnakud ning hakkasime esinemiseks koreograafiat õppima. Kuna aega polnud palju, siis midagi väga keerulist teha ei saanud. Põhiline probleem oli, et liikumine läheks muusikasse. Mina pidin minema lavale viimasena ning siis pidi muusika muutuma. Kui teised enne mind liiga kiiresti kõnnivad, siis muusika ei muutu õigel ajal vaid täiesti suvaliselt. Kuna me ei saanud reaalse lava peal proove teha ning päris lava oli suurem kui see toolidest moodustatud koridor, kus meie harjutasime, siis proovides oli muusika täiesti paigast ära.
Vahepeal käisime piilumas ka saali, kus kogu üritus toimuma pidi hakkama. Parasjagu harjutas seal teine tiim ning kui nägime, et neil on pea 2 korda rohkem modelle kui meil, otsustas Mattis, et kedagi on meile juurde vaja. Esialgu pidigi olema 5 modelli, kuid üks jäi haigeks. Vastupuiklemisest hoolimata sai puuduvaks 5. modelliks Kärt (tüdruk, kes tuli alguses ainult appi ning jagas meile õpetussõnu, kuidas oma kõnnakut lihvida – nüüd saigi näidata, mida ise suudab :D).
Kui liikumine oli selge, saabus meie lavaproovi aeg. Seal tekkis probleem meie muusika tööle saamisega. Plaat oli mingis vales formaadis, mida helitehnikul ei õnnestunud käima saada. Tundus juba, et peame ilma muusikata proovima, kuid õnneks sai see probleem ikka lahendatud. Proovis läks kõik ilusti, v.a see et kõndimine ei läinud ka seal muusikasse, nii et viimane lugu vahetus alles minu kõndimise poolepeal. Lõpuks meil polnudki aimu mis päris show ajal saama hakkab, kõik oli vedamise peal väljas.
Kella 5 paiku saabusid meikarid ning juuksur. (Lisaks disainerile oli ka juuksuriks mees. Lahe, et sellised alad ka meestele huvi pakuvad :)) Saime omale punased huuled, suitsusilmad ning lokkis juuksed, mis olid kinnitatud ühele küljele.
Kui kõik oli tiptop valmis, läksime lava taha, et olla valmis oma korraks. Meil oli seal veel küllalt aega praadida, kuna olime alles viimased. Närv oli sees, kuid lõpuks läks kõik hästi. Kogu fiiling mis lavalt tuli oli super ning ka muusikaga laabus kõik hästi ja asi oli paigas. Kui laval oli käidud, oli kahju, et juba läbi sai. Proovid, meikimised, soengute tegemised jne võtavad ära terve päeva, kuid esitlust on vaid paar minutit – ebaaus.
Kahjuks Mattis esikolmikusse ei kuulunud, kuid tubli oli ta siiski. Seekordne moeshow oli tal järjekorras kolmas, kuid juba 4.veebruaril lisandub ka neljas, kui toimub Pelgulinna Gümnaasiumi moeõhtu. Tema modellina astun seal ka mina taas lavalaudadele.
Pärast showd oli jälle olukord pingeline. Kell oli juba 9 läbi ning viimase Tallinnasse mineva bussini, mille peale pidime kindlasti jõudma, oli 20 minutit. Vahetasime kiiresti riided ning Andres kutsus isegi takso, et ikka jõuaksime. Afterpartyle me seetõttu jääda ei saanudki. Kõhud olid hullult tühjad, niiet seal pakutavast kringlist oli kõige enam kahju. Õnneks oli bussika kõrval Säästukas, niiet saime sealt osta bussi nosimist kaasa. Nii hea oli pärast kogu möllu maha istuda, SÜÜA ja lihtsalt olla 🙂