Helsingi päev

Käisime eile ema ja õega Helsingis, kus terve linn pidutses ja pidas Helsingi sünnipäeva. Tavaliselt perega Soome minnes jääme sinna kümneks päevaks vähemalt kuna käime tädil külas kes elab Helsingist nii umbes 300km kaugusel. Seekord jäime aga vaid üheks päevaks Helsingisse, kus pidi toimuma erinevate tuntud Soome bändide kontsert. Põhiesineja minu ja õe jaoks oli Sunrise Avenue, keda me oleme juba nii umbes aastast 2007 vms, ajast kui tädi juures käies The Voice sai pidevalt jälgitud, fännanud.

Lisaks kontsertile oli plaanis käia kindlasti ka väiksel šopingutuuril. Kui me kell 10.30 kohale jõudsime ning kaupluse ukse taga olime, tuli välja, et poed tehakse pühapäeviti alles 12 lahti. Mis seal siis ikka, ostsime jäätist ning tegime niisama selle ajani aega parajaks. Kell 12 tuli aga välja, et poodide uksed on IKKA kinni. Olime segaduses ja me polnud ainukesed. Inimesed käisid nõutud nägudega poodide ümber ringi ja ei saanud aru mis toimub, mingit informatsiooni ka polnud. Viimaks ühe ukse pealt avastasime sildi, mis teatas, et 12.06 pole üldse mõtet tulla kuna kauplus on suletud. No hea pidu küll Helsingil, kõik on suletud, kuigi sellise sündmuse puhul oleks just hea äri teha kui rohkem rahvast ringi liigub.

Kuna me olime juba mõttetult poodide avamist oodates mitu tundi ringi tatsanud, vahepeal ära eksinud ja niisama passinud, ei tahtnud me lõpuks siiski ilma vähemasti H&Mis käimata tagasi küll minna. Kontsert oli juba küll peal aga Sunrise Avenue esinemiseni oli veel palju aega, nii me siis olime omast arust targad ja otsustasime sõita metrooga kontserdikohast mõned peatused edasi ning minna Idakeskusesse. Kuna see on niivõrd suur pood ning asub äärelinnas, olime veendunud, et seda Helsingi päevad küll ei puuduta. Aga oh ei. Ka see oli kinni. Või õigemini, keskus ise oli lahti aga kõik poed selle sees olid suletud.Väga mõttekas. Kmmoon no, siis mõtlesime et kui juba siis juba, sõidame üldse ära Lahtisse 😀 Õnneks me seda ikka ei teinud ja läksime parem kontsertile. Hiljem tuli välja, et ega Lahtiski parem seis poleks olnud, kuna poed polnud suletud mitte nende pealinna sünnipäeva puhul vaid Nelipühade tõttu. Niiet KOGU Soome keskuste uksed olid lukus. Bad luck meil.

Kontsert ise oli aga hea. Panime oma lina maha, kuulasime Soome bände ja võtsime päikest. See lõõmas ikka korralikult lagipähe, nii umbes 40 kraadi võis küll ära tulla. Meil polnud päiksekreemi ka kaasas, ema põles lõpuks ikka korralikult ära, minul aga oli õlad vaid kergelt punakad. Õnneks olid üles pandud kraanid kust sai tasuta jahutust käia võtmas. Mõned ostsid vett aga müügiputkadest kus hinnad olid Haiged. Tegelt ka. 0.5 veepudel maksis 2.50€ + 2€ PANTI. Just täpselt, 2€, mitte 20senti nagu pudelil kirjas on. Ma ei saa aru, mis mõttes nad nii teevad. Nad kujutavad ette, et igaüks peaks kassasse tagasi tooma oma pudelikese ja siis saama 2 euri tagasi või kuidas. Aga inimesed ostsid. Põhiliselt küll õlut, selle hind oli koos pandiga 9 euri. Aga mis teha, kaasa oma jooke võtta ei tohtinud.

Vohoo, kui kell sai 16.20, suundusime õega lava ette publikusse ning Sanu Haber ja bändikaaslased tulid lavale. Rahvas oli suht tuim või lihtsalt ei osanud väga sõnu kuna kui publiku kord oli vahepeal laulda polnud praktiliselt midagi kuulda. Me õega elasime see-eest korralikult kaasa ja tore oli.

Pärast Sunrise Avenued läksime ära, käisime veel tädimehe töö juures. Ta viis meid oma saare peale, mille vahet ta paadijuht olles sõidab ning näitas sealset töökodu. Kell 8 läksime aga laeva ja õgisime rootsilauas kõike head ja paremat. Lõpuks hakkas paha küll 😀

Armastan seda kotti 🙂

Haha 😀

Made by me

Võtsin ennast lõpuks kätte ja tegin mõned pildid asjadest, mis ma olen meisterdanud hiljuti (või siis mõndadest mitte nii väga hiljuti tehtutest samuti).

Jakk, millega ma olen ise ülirahul. Kangas on ilus ning lõige ka nii lihtne, kuid samas mitmeti kantav.

Esiteks võib kanda sedasi vööga

Samas võib sättida hõlmad ülevalt kokku (võib panna lihtsalt või keeruga nagu mina panin) ja kinitada prossi vms.

Loomulikult saab kanda ka niisama hõlmad lahtiselt, ma pilti unustasin sellest variandist teha aga pm siis lihtsalt küljed eest veidi pikemad.

Väga lihtsa lõikega pluus. Kõik ühes tükis,  polnud vaja jamada varrukate panemisega.
Lohvakam ja kergelt läbipaistvast materjalist – suvel väga mõnus randa minnes bikiinide peale visata.

Mõningaid ehteid olen samuti nikerdanud – 3 sõrmust, 2 paari kõrvarõngaid ning 1 pross.

See on selline kristalli meenutav neet, mille kinnitasin sõrmusetoorikule

Kettidega sõrmus

Kõrvarõngad

Need on tegelikult üsna väiksed asjad mis ma teinud olen. Palju rohkem aega ja vaeva olen ma näinud aga oma esimese kollektsiooni loomisega. Kuna ma olen neid valdavalt teinud õmblusringis, siis tänu oma osava õpetaja juhendamisele on kõik väga korralikult, õiges järjekorras ja kvaliteetselt tehtud (õmblused ilusti overdatud jne, omal mul sellist võimalust muidu ei oleks). Seetõttu on läinud nende tegemisega ka üksjagu aega. Umbes kuu ajaga saab üks ese valmis. Hetkel on kaks asja valmis ning kolmas käsil. Kuna suvel aga kõik (k.a õblusring) puhkavad, pean selle ilma abita ära lõpetama ning ka järgmiste asjadega ise hakkama saama.

Mul on plaanis suvel päris korralikult kõige muu kõrvalt ka õmblemisega tegeleda, nii et saaksin minna juba suve lõpus toimuvale moeshowle võistlemagi! Ma nii loodan, et mul õnnestub teha selleks ajaks kollektsioon täiesti valmis 🙂

Fantastilist suve algust kõigile, kes nii nagu minagi eksamitega ühelepoole said ja niisama mõnusatele inimestele samuti 🙂

Selle puhul kuulake mu hetke totaalset lemmiklugu nr 1. Võiks lõpmatuseni replay vajutada ja ikka ära ei tüüta ( veel pole seda juhtunud vähemalt :D)

Outfit of the weekend

Hellõu! Ma pole ammu kirjutanud siia midagi. Vabandust, aga mul pole olnud lihtsalt suurt midagi näidata teile.

Viimasel ajal olen tegelenud kleidi õmblemisega, mida mul on võimalus ka Kullo sünnipäeval esitleda. Nimelt 20. märtsil toimub Nokia Kontsrdimajas Kullo 70. juubel. Kuna tegu niivõrd suure juubeliga, võetakse asi korralikult käsile ning kohale pidid tulema igasugused tähtsad tegelased. Esinejateks on kõik erinevad huviringid ning meie, õmblejad, esineme moeshowga. Kõik kes soovisid sellest osa võtta, panevad ühe enda tehtud asja selga ning näitame järjest enda loomingut. Niiet tegu ei ole ühe disaineri ega isegi mitte ühe stiiliga kollektsiooniga, vaid igalühel on seljas midagi oma maitse järgi valmistatut ning kõik on tõenäoliselt väga erinevad asjad. Ei kujuta ette, kuidas see kõik kokku lõpuks välja hakkab nägema 😀

Mõtlesin, et kuna ma pole peaaegu üldse teinud oma stiilist ega outfitidest pilte, siis oleks viimane aeg seda teha. Niiet tadaa, minu laupäevaõhtune peoriietus:

Avastasin just, et mul on PG moeshow pildid ka siia üles panemata. Veits piinlik neid alles nüüd näidata (see toimus 4. veebruaril) aga nagu öeldakse, parem ikka hilja kui üldse mitte. Kollektsioon on sama mis oli Moepeatusel, kuid seekord olid kohal paremad fotograafid, niiet pildid on võrreldes eelmistega tunduvalt kvaliteetsemad.

Keskel kollektsiooni autor Mattis

Inspiration collages

Otsustasin täna omale vaba päeva võtta ja kooli mitte minna. Mõnus on vahel pikemalt magada, pärast seda niisama voodis lebotada, jäätist süüa ja interneti võimalusi nautida. Proovisin esimest korda teha ka kollaaži. Kuna mul Photoshopi vms programmi pole, siis tõmbasin Picasa, kus on samuti kollaaži meisterdamiseks võimalused olemas. Kuigi mul on ka tumblr kasutaja ning enamus inpireerivaid pilte on üleval seal, leidub mul nii mõndagi veel ka arvutis. Mõned neist siis siin:

Outfitid

 Inspiratsiooni DIY jaoks

 Selfmade asjad

Showtime

Viimastel päevadel on olnud kooliga niipalju tegemist, et ei olegi jõudnud rääkida, kuidas mul Moepeatusel läks.

Niisiis, asume asja kallale. Üritus toimus Rakveres, kuhu  me pidime kohale minema juba hommikul vara. Kell 8.15 läksin bussi peale, kus olid ka kaks teist modelli. Kätlin, üks modellidest, teadis et uus modell on tulemas ning kuna teised reisijad olid valdavalt vanemas eas naisterahvad, siis tal polnud minu tuvastamisega suuri raskusi. Kohale jõudsime pisut enne kümmet.

Meile tulid vastu Mattis (disainer), Andres (pm nagu tema assistent) ning Kärt ja tema sõbranna (Mattise klassiõed, kes tulid niisama appi ning nõu jagama). Suundusime Rakvere teatrisse, kus meil õnnestus saada sealne saal täiesti enda käsutusse. Vahepeal saabus ka neljas modell, Kille, kes oli samuti uus ega teadnud teisi. Kuna me polnud veel proove teinud ning isegi riideid polnud selga proovinud, asusime kiirelt tegutsema. Mina sain roosa ja mustaga printsessiliku kleidi (naljakas oli see, et umbes taolist musta ja roosaga kleiti kandsin ma ka meie kooli moeshowl). Õnneks olid riided kõigile parajad, ainult minu kleiti tuli pisut alt kärpida, et oleks ikka rohkem säärt näha 😀

Seejärel vaatas Mattis üle kõigi kõnnakud ning hakkasime esinemiseks koreograafiat õppima. Kuna aega polnud palju, siis midagi väga keerulist teha ei saanud. Põhiline probleem oli, et liikumine läheks muusikasse. Mina pidin minema lavale viimasena ning siis pidi muusika muutuma. Kui teised enne mind liiga kiiresti kõnnivad, siis muusika ei muutu õigel ajal vaid täiesti suvaliselt. Kuna me ei saanud reaalse lava peal proove teha ning päris lava oli suurem kui see toolidest moodustatud koridor, kus meie harjutasime, siis proovides oli muusika täiesti paigast ära.

Vahepeal käisime piilumas ka saali, kus kogu üritus toimuma pidi hakkama. Parasjagu harjutas seal teine tiim ning kui nägime, et neil on pea 2 korda rohkem modelle kui meil, otsustas Mattis, et kedagi on meile juurde vaja. Esialgu pidigi olema 5 modelli, kuid üks jäi haigeks. Vastupuiklemisest hoolimata sai puuduvaks 5. modelliks Kärt (tüdruk, kes tuli alguses ainult appi ning jagas meile õpetussõnu, kuidas oma kõnnakut lihvida – nüüd saigi näidata, mida ise suudab :D).

Kui liikumine oli selge, saabus meie lavaproovi aeg. Seal tekkis probleem meie muusika tööle saamisega. Plaat oli mingis vales formaadis, mida helitehnikul ei õnnestunud käima saada. Tundus juba, et peame ilma muusikata proovima, kuid õnneks sai see probleem ikka lahendatud. Proovis läks kõik ilusti, v.a see et kõndimine ei läinud ka seal muusikasse, nii et viimane lugu vahetus alles minu kõndimise poolepeal. Lõpuks meil polnudki aimu mis päris show ajal saama hakkab, kõik oli vedamise peal väljas.

Kella 5 paiku saabusid meikarid ning juuksur. (Lisaks disainerile oli ka juuksuriks mees. Lahe, et sellised alad ka meestele huvi pakuvad :)) Saime omale punased huuled, suitsusilmad ning lokkis juuksed, mis olid kinnitatud ühele küljele.

Kui kõik oli tiptop valmis, läksime lava taha, et olla valmis oma korraks. Meil oli seal veel küllalt aega praadida, kuna olime alles viimased. Närv oli sees, kuid lõpuks läks kõik hästi. Kogu fiiling mis lavalt tuli oli super ning ka muusikaga laabus kõik hästi ja asi oli paigas. Kui laval oli käidud, oli kahju, et juba läbi sai. Proovid, meikimised, soengute tegemised jne võtavad ära terve päeva, kuid esitlust on vaid paar minutit – ebaaus.

Kahjuks Mattis esikolmikusse ei kuulunud, kuid tubli oli ta siiski. Seekordne moeshow oli tal järjekorras kolmas, kuid juba 4.veebruaril lisandub ka neljas, kui toimub Pelgulinna Gümnaasiumi moeõhtu. Tema modellina astun seal ka mina taas lavalaudadele.

Pärast showd oli jälle olukord pingeline. Kell oli juba 9 läbi ning viimase Tallinnasse mineva bussini, mille peale pidime kindlasti jõudma, oli 20 minutit. Vahetasime kiiresti riided ning Andres kutsus isegi takso, et ikka jõuaksime. Afterpartyle me seetõttu jääda ei saanudki. Kõhud olid hullult tühjad, niiet seal pakutavast kringlist oli kõige enam kahju. Õnneks oli bussika kõrval Säästukas, niiet saime sealt osta bussi nosimist kaasa. Nii hea oli pärast kogu möllu maha istuda, SÜÜA ja lihtsalt olla 🙂